Arvake, kes siis eile Chat Noir-i VIP-s koos Moët-ga enda suurepärast eksamitulemust tähistas?? Ikka mina!!!! Eksam oli aines Relations Internationales ning küsimused puudutasid Eesti-Vene, Eesti-USA ning muidugi Eesti-Euroopa Liidu suhteid. Kuna J-ga iga laupäev neid teemasid tihedalt arutame, olid mul muidugi tugevad arvamused/argumendid nende suhete kohta. Kui teised ütlesid, et õppejõud neil enamus ajast ise rääkis, siis minu puhul ei saanud õppejõud sõna suustki, sest mul oli nii palju öelda. Kõige kihvtim oli, et ta meeleolu muutus märgatavalt, kui enda jutuga alustasin ehk siis minu kirge mu jutus oli näha ning õppejõud ei suutnud naeratamist lõpetadagi!! Superluks!! Olen eluõnnelik, võite ju ise ka ette kujutada!!!
Paps enda kauaoodatud sihtkohas..
Nädalavahetus oli lahe, kuid kahjuks lõppes see mu prantuse telefoni kadumisega ning võite ette kujutada, kuidas enamus sõpru arvab, et meil on mingisugune tüli, kuna ma kõnedele ei vasta!! Osad tulid mul ukse tahagi, et kuule, lahendame enda tüli ära või milles probleem on!! 
Sain siiski selgeks teha, et ma ei pea viha ning pole millegi üle viha pidadagi! Üldse, mul on siin superlahedad sõbrad ja sõbrannad!!! Nemad teevad mu siinolemise tohututlt nauditavaks!
Emps ja paps Versailles-s.
Räägin ka enda kallikeste külaskäigust pikemalt, seekord tuli meie kallis Arvokegi kaasa – nii tore oli teda näha ning loodan, et talle ikka reis meeldis! Võtsin nad reede hommikul Pariisi lennujaamast peale ning liikusime kohe hotelli, sest nad olid ju kella neljast saadik rändanud ning empsi jalake polnud kiita. Kes veel ei tea, siis meie kallis pereema on suutnud vannitoast tulles enda peale komistada ning selle tagajärjel enda jala ära murda!!! Saate siis aru, kui kobake võib keegi olla! 
Kuid ta pidas väga hästi vastu, vahel küll mõtlesin, et kuidas ta hakkama saab, meil oli ju elutihe ekskursiooniprogramm!!!
Normandia mälestusmärk.
Esimene päev olid kõik rahulikud, neil polnud aimugi sellest, et järgmised päevad peame julmalt ringi liikuma ning ühest linnast teise kiirustama, seega kõik võtsid olukorda väga rahulikult ning ringi uimerdades. Me Mannuga läksime kohe enda lemmiktänavale shoppama, kust leidsime muidugi mitu paari kingi ning kahjuks mu lemmikpesupoes ei olnud uut kaupa juurde tulnud, seega sealt jäid ostud tegemata.
Mina ja mamps!
Hotelli tagasi jõudes otsustasime vaatamisväärsusi vaadata ning peale seda õhtusöögile minna. Leidsime kõige ilusama restorani üldse – maitsesime ära austrid, mis papsile tohutult meeldisid, sest ta sõi neid ära üle kümne!!!! Järgmistel päevadel oli muidugi näha selle tagajärgi - kõht punnis ning ta kogu aeg hädaldas, mis selle kõhukesega kõik lahti on! 
Süüa ei saanud ta kaks päeva jutti, sest pisikesed austrikesed mulistasid kõhus ringi – nagu olen ka varem teile öelnud, siis austrid on elus, kui neid sööd, surevad ära nad alles sul kõhus!!!
Meie Normandias!
Järgmisel hommikul asusime kohe enda tihedat reisiprogrammi täitma – külastasime Versailles-t ning hiljem meie lemmikut – Vallée Village-t!!!! Versailles õnnestus meil empsile sebida ratastool, et ta enda jalakest väga ära ei traumeeriks, ta oli küll tohutult vastu sellele, kuid te ju teate, kui me oleme midagi pähe võtnud, et teeme, siis empsil ei jäänud muud üle, kui sellega leppida!! Seega mamps pidi vaatama neid maale ja tube, kuhu me teda parasjagu viisime, tal endal palju valikut polnud, kuid õnneks ta siiski leppis sellega…
Sellel samal mõnusal rannal toimus tohutu lahing..
Hotell, kus tolle öö veetisme, sai mu kallile telefonile saatuslikuks – kujutate ette, unustasin selle öökapile!!! See pole võimalik, ma ei unusta ju tavaliselt asju hotellidesse, mitte kunagi!!! Kõige hullem on see, et nad ei taha muga üldse selle kättesaamist arutada… masendav!
Normandia mälestusmärk.
Järgmine hommik liikusime kohe kiirelt edasi Normandia poole… kuna meil oli nii kiire kõigega, pidin natukene kihutama ning kujutate ette, kõigil oli terve see reis autos sõites süda paha!!! Seda pole varem meie reisidel küll juhtunud, tegime ka palju peatusi, et värske õhu käes enda südakesi ravida..
Normandia punkrid
Normandia on see koht, kus toimus Normandia dessant. Normandia dessandiks kutsutakse 6. juunil 1944. aastal USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude maabumist Saksamaa poolt okupeeritud Normandias. Normandia dessant oli Teise maailmasõja suurim mere- ja õhudessantoperatsioon, milles osales 130 000 sõdurit, 4266 transpordi- ja 722 sõjalaeva ning 11 000 lennukit.
Kanadalaste surnuaed..
1943. aasta novembris ja detsembris toimunud Teherani konverentsil otsustati teise rinde avamine Lääne-Euroopas, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia kaudu – Normandia dessant (D-Day, teine rinne, teise rinde avamine). D-päeva kavandamist alustati juba 3 aastat enne selle toimumist.
Paps ja Arvo kanadalaste surnuaias...
Üks raskemaid probleeme dessandi planeerimisel oli maabumiskoha valik. Nagu teame ajaloost, valiti rünnakuks Normandia rannik, mis osutus igati edukaks, sest sakslased ei uskunud viimase hetkeni, et Normandia ranna ründamine ongi suurdessandi algus, vaid pidasid seda pettemanöövriks.
Ameeriklaste surnuaed Normandias
Pärast kolm aastat kestnud kavandamist alustasid 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki, 6. juunil 1944 Prantsusmaal Normandias ajaloo suurimat kombineeritud dessanti.
Ameeriklaste surnuaed Normandias
Esimesed ründajad jõudsid kohale õhust, mitte merelt, kui kaks õhudessanti, Ameerika ja Inglise oma, maandusid Orne‘i jõe ja Sainte-Mère-Église’i linna vahelisel alal.
Ameeriklaste surnuaed Normandias
27. juunil vallutasid ameeriklased Cherbourg‘i linna. Sellega langes liitlaste kätte esimene korralik sadam. 30. juunil tõusis Normandias maabunute arv 850 000ni, juuli algul aga ületas see miljoni piiri. Liitlaste laine valgus peagi üle kogu Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi ning jõudis Saksamaale. Liitlasväed vabastasid 1944. aasta septembriks Prantsusmaa. 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus tingimusteta.
Lahinguplaanid
Kui tahate sellest pikemalt lugeda, siis klikaka siia – Normandia dessant – ning laske aga käia, samuti olen kirja pannud ka filmi, kus seda teemat kajastatakse, lähemalt filmi kohta vaadake siit!!!
Ristimeri
Peale Normandiat oli meil kiire Mont-St-Michel-i vaatama. Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne‘i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel.
Mont-St-Michel
8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre’i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches‘i piiskop Aubert‘ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Saarel asub ka Mont-Saint-Micheli klooster, mis ehitati 10. sajandil saarel asuvale Mont-Tombe nimelisele künkale, kiriku kõrvale. Mont-Saint-Michel ja selle laht võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1979. aastal.
Mont-St-Michel
Kirik on tõesti imeline ning kogu saar on ehitatud kindluseks, mis on nii armas!! Saarel sõime ka mõnusas restoranis, kus sain ära maitsta enda Saumon au Beurre Blanc ning mulle tõeliselt maitses see. Teiste kohta sama ei saa muidugi öelda!
Mont-St-Michel
Ööbisime Rennes-s ning hommikul sõitsime edasi juba Loire-i orgu. Loire´i org on kuulus enda losside poolest. Meie siiski külastasime ainult kahte lossi - Chambord ja Chenonceau.
Chambord loss
Chambord ongi ilmselt kõige võimsam esindaja seal: 440 tuba, 365 skulptuuridega kaunistatud kaminat, 85 treppi. Loirei oru suurim loss ehitati ühe suurema Prantsuse kuninga ligi kahemeetrise Francois soovil ja tema jaoks. Chambord sündis tema enda ettekujutuses nelja suunda laiuva ja kõrgusse tõusvana. Lossis leidis ühenduse nii kuninga arhitektuuriarmastus kui ka jahikirg. Chambord on puhas renessansi pärl, millega seostub ajastu vaimsus ja suurepärased geomeetrilised vormid.
Meie Chambord lossi juures
Lossiehitus algas 1519. aastal ja enamik originaalprojekti järgsest ehitisest sai valmis 1538. aastal. Francois oli otsustanud, et nelinurksest põhihoonest peab ulatuma välja kaks tohutut elamistubade tiiba. Lõplikult valmis loss aga alles järgmisel sajandil, 1685. aastal, mil valitses Louis XIV, kes samuti oli Chambordi väga kiindunud.
Chamord loss
Päikesekuningas Louis XIV lausa jumaldas seda maalossi ja tavatses kohale saabuda sügiseseks jahihooajaks. Algul oli temaga kaasas kuninganna Maria Theresa ja siis favoriitkurtisaan Madame de Maintenon.
Chambord loss
Teine loss, mida külastasime on Chenonceau. Chenonceau on nn Daamide loss, kuna tema omanikeks on olnud 6 (vähem või rohkem) tuntud naist: Diane de Poitiers, Catherine de Médicis, Louise de Lorraine, Louise Dupin, Marguerite Pelouze ja Simone Menier. Ehitatud 16. sajandil ja erilisust lisab üle Cher jõe ehitatud galerii.
Chenonceau loss
Tubades on meeldejääv Louise de Lorraine magamistuba, mis pärast tema abikaasa mõrvamist värvitud leina märgiks mustaks. Teise korruse vestibüüli lagi on samuti huvitav, meenutades natuke (suure puu)paadi karkassi.
Louise de Lorraine magamistuba
Peale losside ilu nautimist läks meil jälle tohutult kiireks! Pidime kiirelt jõudma linna nimega Poitiers, kus asub Futuroscope! See on 3D lõbustuspark ning tegelikult on see päris kihvt, kui sa oled kuskil 13-aastane… Üks aktraktsioon oli küll nii, et tõesti tunned end kogu selles filmis sees olevana! Muideks see päev oligi viimane päev ning edasi pidime juba liikuma Lyoni poole, kust läks mu kallikeste lennuk tagasi Eestisse.
Papsile meeldis see lagi
Lyonis toimus mingi üritus, sest kõik hotellid kuni 200 km raadiuses olid täis!! Me saime hotelli tänu Ketule (Ketu broneeris kõik meie selle reisi hotellid tegelikult, suur aitäh sulle!!!) 200 km Lyonist lääne poole, jõudsime sinna kell 3 öösel ning olime valmis kohe magama heitma, kuid oh üllatust!!! Retseptioon ütles, et pole ühtegi vaba tuba ja meie broneering ei loe midagi!!!
Chenonceau lossi veesüsteem
Saate siis aru, kõik olid šokis, sest olime arvestanud, et saame kohe mugavasse voodisse magama minna!! Masendav! Seega sõitsime öösel Lyoni välja, teepeal otsisime veel hotelle, kuid absoluutselt KÕIK olid täis!! Seega meil ei jäänud mitte midagi muud üle, kui too öö autos veeta!! Õnneks olid mul kõrvatropid kaasas, sest kõik ju norskavad jubedalt!!!
Chenonceau loss
Hommikul sõitsidki kallikesed ära koju, nii kahju oli neist lahku jälle minna… See reis oli täpselt nagu eelreis meie suveseiklustele, samamoodi sõitsime ringi ning iga öö eri linnas… oi, kuidas meile meeldib see!!! Jube hea oli jälle enda perega koos olla ning elu nautida..
Chenonceau lossi labürint.
Luban teile, et suvereisi plaanin natukene lõdvema graafikuga, sest olgem ausad, meil oli tohutu tamp seekord peal.. samas nägime tohutult palju ning ega me rohkem nendesse kantidesse ei satu. Pealegi, paps sai ära vaadatud enda unistussihtkoha, millest iga reis kuuleme - Normandia!
Mina poseerimas
Hakkan nüüd neljapäevaseks eksamiks õppima, head ööd teile ning varsti kõik näeme!!!!
Tänane reisilugu on Inna – Hot!!!!!
Mannuke labürindis..
P.S. Paps, saada mulle enda pilte, mis telefoniga tegid, need on nii kenad!!!
Käts Sa oled super!
Sina ka!!