Räägime siis täna juustudest!

Lõpetan just Robert Joseph-i raamatut “French Wines”. Seal räägitakse muidugi veinidest, kuid ka prantsuse söökidest ja juustudest. Panengi siis kirja väikese kokkuvõtte prantsuse juustudest.. ma arvan, et järgmine peatükk tuleb veinidest ning seejärel šampustest. Loodan, et jääte rahule!

Juustud!!

Kõigepealt ütlen, et enne, kui neid juuste sööma hakkate, peate neid vähemalt paar tundi toatemperatuuril hoidma, sellisel juhul saavad nad õige maitse. Paljusid juuste hoitakse päev sahvris, enne kui neid sööma hakatakse. Uskuge mind, see annab juustule hoopis teise maitse ning oi, millise elamuse te nendest saate!

Juustud on kõige paremad veinidega!!!

Alustaks Alsace ja Lorraine-st. Seal piirkonnas süüakse muideks ka hapukapsast, sardellimoodi asju ning kartuleid.. Te ei kujuta ette, kui suur hapukapsa isu mul praegu on!!! Need juustud on muidugi head Alsace-i veinidega. Riesling d´Alsace on veel väga suurepärane kaaslane kalatoitudele, krabidele ning karpkaladele. Millised juustud seal tähtsad on:

• Munster - valmistatud muidugi Alsace ja Lorraine-s ning on tuntud enda terava ning vürtsika maitse, lõhna poolest. Alsace-s süüakse neid koos kartulitega.. seda ma muidugi ette ei kujuta, sest minu jaoks on juust nüüdsest ainult saiaga. Välja näeb ta suur ja ümmargune, nagu enamus juuste.
  

Munster

• Trami d´Alsace – on pehme, kreemjas ning valmistatud lehmapiimast. Huvitav on see, et teda on pestud Gewürztaminer veinis. Seega te kujutate ette, kui hästi see läheb kokku Gewürztaminer-i viinamarjadest valmistatud veinidega!! Ka see juust on suhteliselt tugeva lõhna ning terava, vürtsika maitsega.
  

Trami d´Alsace

Bordeaux on suhteliselt kuulus enda Pauillac lambaliha poolest. Kui keegi kunagi Bordeaux-i satub, siis kindlasti seda maitsta! Eriti hurmav on see veel punase Bordeaux veiniga. Kuulsad juustud sealt on:

• Abbaye de Belloc – valmistatud punaninaliste uttede piimast. Juust on tugeva ning küpsetatud maitsega.
  

Abbaye de Belloc

• Tomme de Chévre Fermier – on kitsejuust, soolase maitsega, pole just Bordeaux-st pärit, kuid seal nauditakse seda kõige rohkem. Kitsejuustu süüakse alati kas Sancerre või Pouilly Fumé veinidega.

Tomme de Chévre Fermier

Minu kallis Burgundia!! Kuulus toit on siin Burgundia liha, mis on siis seentega. Kahjuks ma seeni ei söö! Väga kuulus roog on ka Escargots a la Bourguignonne ehk siis Burgundia teod - jubedalt tahaksin praegu. Ma arvan, et homme lähen poodi ja ostan julmalt tigusid – need on tõesti tohutult maitsvad!! Juustud:

Les Escargots!!!! Hmmmmmmmmmm

• Epoisses de Bourgogne – mu lemmikjuust!!! Oranž, ümmargune juust, mis on tohutult kange (imehea) lõhnaga. Huvitav fakt on see, et seda juustu on pestud traditsioonilise marc de Bourgogne-ga. Soovitan nii soojalt, see on superluks juust.

Epoisses de Bourgogne

• Bleu de Bresse on kreemjas juust, Lõuna-Prantsusmaa klassika. Väike silindrikujuline tööstuslikult toodetud sinihallitusjuust Lyoni piirkonnast, kreemjas ja siidine.

Bleu de Bresse

Champagne on muidugi kuulus šampusepiirkond! Seal valmistatakse maailma parimaid šampuseid. Süüakse rohkem kala, liha mitte eriti.

• Langres a la Coupe – silindrikujuline, maitseb ja näeb jubedalt hea välja! Juustul on algselt pisike kaevumoodi auguke, kuhu kallatakse siis šampust, mis annab juustule ta omapärase maitse.

Langres a la Coupe

• Chaource - pehme, lehmapiimast valmistatud juust. Ta on sellepärast hea, kuna maitse tuleb suhteliselt kiirelt esile ning sisimus läheb kiirelt pehmeks… oeh, mulle nii maitseb see juust!!!

Chaource

Loire-i org on ilmeline koht. Sinna vean ma mampsi ja papsi, kui nad aprillis külla tulevad. Loire-s süüakse enamasti mereande ning nende kõrvale sobib suurepäraselt klaas Muscadet-i! Samuti on hinnas austrid ja lõhe, mille kaste koosneb võist, äädikast, kuivast valgest veinist (eelistatavalt Muscadet) ning šalotist. Seda kastet hakkan ma Eestis kogu aeg tegema nüüd! Kokkaks siin ka, kuid mul pole ahju ja toit on suhteliselt kallis… seega piirdun juustudega!! Sealt piirkonnast sai 300 aastat tagasi alguse traditsioon, mille järgi iga juust, mis turule saadetakse, rullitakse enne tuhas.

• Crottin de Chavignol on kitsejuust. Kui ta on värske, siis on juustul valge pind, see ajaga hakkab muutuma kõvaks ning tumedamaks.
  

Crottin de Chavignol

• Tomme de Chévre – samuti kitsejuust. Loire-s leotatakse seda juustu enne Muscadet-s.
  

Tomme de Chévre

Väike paus - kas teil juba suu ei voola vett??? Ma läheks kas või kohe poodi ning ostaks need – kahju, et Prantsusmaal suletakse poed kell 19…..

Rhone on Lyoni piirkonnas, kus süüakse meelsasti liha ning kartuleid, samuti meeldib sealsetele inimestele pipar. Juustud on enamasti Alpidest.

• Fourme d´Ambert on kuulus juba 17ndast sajandist. Tegemist on siis sinihallitusjuustuga ning eriti olulised on Forez-s valmistatud juustud, need on kõige spetsiifilisema maitsega.

Fourme d´Ambert

• Chevrotin des Aravis on tehtud kitsepiimast ning on pärit tegelikult Savoie-st, kuid ta on väga populaarne Rhone-s. See juust on kõige parem valge veiniga.

Chevrotin des Aravis

Väga kuulus juust on muidugi Brie. Pehme ja koorene valgehallitusjuust on ümbritsetud söömiskõlbliku valge hallituskoorikuga. Valmides muutub juustu maitse väga pehmeks ja sisemus kahvatukollaseks ning kreemjaks. Maitselt aromaatne ja mahe, kergelt soolane. Tekstuurilt kreemjas, täidlane. Ideaalne kergeks eineks või nautimiseks pärast õhtusööki. Veinidest sobib serveerida eelkõige kergemat tüüpi punaseid veine nagu Pinot Noir või Beaujolais. Tasub meeles pidada, et võimaluse korral võiks juustu kuni üks tund enne serveerimist külmikust toasooja tõsta – nii tulevad aroomid ja maitse paremini esile.

Brie

Bleu d´Auvergne on väga hea sinihallitusjuust.• Muideks, •sinihallitusjuustu leiutas kohalik talupoeg, kes lootis vahelduseks tavapärastele juustudele midagi erilist leida. Värvuselt valge sort sai nime juustu läbivate peenete siniste-rohekate väärisseente veenide järgi. Et sinihallitusjuustud kipuvad lõikamisel lagunema, on oluline terava noa kasutamine. Enamasti serveeritakse juustusid osana juustuvalikust, kuid kahtlemata annavad need erilise maitse ka salatitele ning kastmetele.

Bleu d'Auvergne

La Camembert on siin kõigi lemmik!! Väikese ümmarguse juustu leiutas 1709.a talunikunaine Mme Harale, kelle kuju ehib tänaseni Camembert’i küla Normandias. Pehme, keskmise soolasusega lehmapiimast valmistatud valgehallitusjuust on kaetud söödava valgehallituskoorikuga. Aromaatne ja pikantse maitsega, täidlase tekstuuriga.

Camembert

Roquefort on mu teine lemmikjuust. Mulle meeldib seda juustu just teistega (mitte sinihallitusjuustudega) kokku segada – maitse tuleb superluks! Roquefort on lambapiimast. Unikaalne selle poolest, et kalgendunud piima hulka segatakse teatud leivasordiraasukesi, mis kutsuvad esile rohelise hallituse tekke. Juustu hoitakse kuni 40 päeva niiskes jahedas keldris. Ekspertide sõnul tuleb siis veel juustul aasta küpseda lasta. Roqueforti nimetavad prantslased juustude kuningaks ja kuningate juustuks. Valmib kolm kuni kuus kuud looduslikes koobastes, milles on pidevalt ühtlane temperatuur, värske õhk ning konstantne niiskus.

Roquefort

Mimolette olevat•• Prantsusmaal laialt levinud. Ta on oranžžika värvusega poolkõva juust, mida kutsutakse Prantsuse Edamiks. Tugeva karakteriga omapärane juust valmib pastöriseeritud lehmapiimast ning omapärase värvuse annab juustule naturaalne värvaine, mis on saadud eksootilisest puust annatto ehk rocou. Maitseomadused ja heleoranž värvus muutuvad intensiivsemaks juustu küpsedes. Pikemal küpsemisajal hakkab juust muutuma kõvemaks ja muredamaks ning omandab kergelt soolaka, pähklise maitse.

Mimolette

Tänaseks siis kõik! Loodan, et nautisite seda informatiivset jutukest!! Ma pean hakkama nüüd sättima, mulle tulevad kohe külalised. Täna on ju siiski kolmapäev ning nädalavahetust on ametlikult alanud!!!!

P.S. Täna oli ka mu esimene eesti keele tund, jube lahe oli!!! Ma olen ikka loodud seletama ja õpetama!!!

P.P.S. Tänane juustulugu on LMFAO – Get Crazy!!!!